AS Vaba Maa

Allikas: Filateelia.ee

Trükikoda AS Vaba Maa on rahvusvahelistele nõuetele vastav väärtpaberite trükikoda, kus muu hulgas trükitakse ka enamus Eesti postmarkidest. Käesoleval lehel tutvustakse trükikoda ainult kui postmarkide valmistajat, jättes käsitlemata trükikoja kõik muud tooted ja tegevused.

Ajaloost

Eesti Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 30.05.1990. a. nr. 25 kohustati Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi looma Eesti Vabariigile vajalike väärtpaberite ja postmarkide trükikoda. 24.05.1991. aastal asutati riigiosalusega Trükikoja Aktsiaselts "Vaba Maa". Seni tegutsenud raamaturükikojast "Vaba Maa" kujundati väärtpaberite trükikoda. Osteti ofsettrükimasinad "MAN MILLER" 2- ja 4-värviline, poognalugemismasin, trükivormide valmistamiseks masinaid ja seadmeid, postmarkide perforeerimismasin ning muu vajalik.

Esimesed oma postmargid pärast Eesti iseseisvuse taastamist trükiti välismaal. Esimesteks taas Eestis trükitud postmarkideks olid 15.12.1992 välja antud jõulumargid,

M199217.jpg M199218.jpg

mis olid ka esimseteks trükikojas AS Vaba Maa trükitud postmarkideks.

8.01.1998. a. omab Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi poolt välja antud tegevuslitsentsi nr SID-1/75 postmarkide trükkimiseks.

AS Vaba Maa nõukogu koosolekul, 20.11.2002.a. otsustati müüa kinnistu aadressil Pikk 54/56/58 ja Sulevimägi 4/6 ja tootmine üleviia Tallinna Raamatutrükikojalt renditud ruumidesse asukohaga Laki 26. Oma asukoha muutumisest teavitati 17.02.2003.[1]

Osteti uus trükimasin MAN ROLAND 300 ja demonteeriti MAN MILLER 4

2003. a. omandas AS Vaba Maa erialase valdkonna "Turvalisuse haldussüsteemile" vastavuse kinnitussertifikaadi CWA 14641:2003.

2004. a.omandas AS Infortar privatiseerimise käigus 100% AS Vaba Maa aktsiatest.

AS Vaba Maa omandas kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO 9001:2000 vastavuse kinnitussertifikaadi.

2004. a. augustis ühines AS Vaba Maa Rahvusvahelise Postiühingu "Postmarkide väljaandmise eetika koodeksiga".

11.01.2006 tuli käibele esimene AS Vaba Maa trükikojas trükitud postmark iseliimuval paberil.

M200603.jpg

Tehnoloogia

Trükimasinad

Poognaofset-trükimasin MAN MILLER 4 (poognapöörajaga 4-värviline)

  • kasutusel 1992-2002
  • maksimaalne paberi formaat 52 x 74 cm
  • minimaalne paberi formaat 25 x 30 cm
  • paberi paksus 0,060,3 mm, 90250 g/m2
  • maksimaalne trükipind 51 x 73 cm
  • 4-värvi trükk 50 x 73 cm
  • eesäär (greifer) 10 mm
  • võimalus trükkida ka 2+2 värvi

Poognaofset-trükimasin MAN MILLER 2 (poognapöörajaga 2-värviline)

  • kasutusel alates 1992
  • maksimaalne paberi formaat 52 x 74 cm
  • minimaalne paberi formaat 25 x 30 cm
  • paberi paksus 0,060,3 mm, 90250 g/m2
  • maksimaalne trükipind 51 x 73 cm
  • 2-värvi trükk 50 x 73 cm
  • eesäär (greifer) 10 mm
  • võimalik trükkida 1+1 värvi

Poognaofset-trükimasin MAN ROLAND 300 (5-värviline)

  • kasutusel alates 2002
  • maksimaalne paberi formaat 52 x 74 cm
  • minimaalne paberi formaat 26 x 40 cm
  • paberi paksus 0,06–0,3 mm, 90–250 g/m2
  • maksimaalne trükipind 51 x 73 cm
  • 4-värvi trükk 50 x 73 cm
  • eesäär (greifer) 10 mm

Järeltöötluses kasutatavad seadmed

Soonimis- ja perforeerimismasin AUTO 4 MKV

  • paber 50300 g/m2
  • maksimaalne formaat A3 (42,0 x 29, 7 cm)
  • minimaalne 10,0 x 10,0 cm

Soonimis- ja perforeerimisseade Rollem

  • maksimaalne paberi formaat 45 x 60 cm

Poolautomaatne Kisscut masin

  • iseliimuval paberil olevate trükiste perforeerimiseks
  • poogna maksimaalne mõõt 70 x 50 cm
  • minimaalne 25 x 30 cm
  • materjal 60 gr/m2 kuni 200 gr/m2

Viited

  1. Vaba Maa teatab oma uuest asukohast -- Eesti Trükitööstuse Liit uudis 18.02.2003

Välislingid