Näituse eksponaatide hindamine -- piltpostkaardid

Allikas: Filateelia.ee

POSTKAARDIKLASSI NÄITUSE REEGLID

Sissejuhatus

Postkaardiklass on tekkinud filateelia arengu kõrval. Postkaardil on lähedane side filateeliaga, kuna see on mõeldud peamiselt posti kaudu toimuvast teadete saatmiseks, samuti kui tervikasjad ja muud postisaadetised.

1. Võistlusnäitused

Postkaardiklass moodustab omaette hindamisklassi rahvuslikesl, piirkondlikel ja klubinäitustel.

2. Võistluskogud

Postkaardikogu ehitatakse üles maateaduslikule (topograafilisele) või teemakohasele põhjale, täielikult koguja meelt mööda. Kogu peab võima esitada normaalsuurustel näituseraamidel (L=890, K=1180 mm) ja see peab käsitama vähemalt nelja raami.

3. Kogu koostamise põhimõtteid

3.1. Postkaardi määritlus

Postkaardil peab olema pilt. Sellisteks kõlbavad:

  • kulgenud (postis kulgenud või muul moel posti käsitletud) piltpostkaartide osas, kui neil on märmeid, mis näitavad, et postiorganisatsioon on neid käsitlenud.
  • mittekulgenud (postis käsitlemata) kui neis on trükitud asjakohane tekst (Postkaart või sellele vastav), või aadressijooned, võimalik postmargikoht, mis näitavad, et kaart on mõeldud saatmiseks ilma ümbrikuta.

3.2. Teema, ülesehitus ja käsitlus

Kava/sissejuhatus kirjeldab kogu teemat ja ülesehitust. Kogu nimi ja pea- ja alapealkirjad selgitagu kogu ülesehitust ja selle loogilist teostust (punane lõng).

Kogu nimetus peab parimal võimalikul viisil peegeldama kogu sisu. Kogu käsitlemine vastaku kogu nimetusele ja kavale. Iga piltpostkaart peab liituma valitud teemaga.

3.3. Teadmised ja uurimus

Teema ja kaartide tundmine eeldavad uurimist, mis tuleb esile tuua neile kaartidele liituvais lühikestes tekstides.

4. Hindamispõhimõtted

Hindamisel tuleb kasutada jargmisi aluseid:

  • teema, kava/sissejuhatus, ja käsitlus
  • teadmised ja uurimus
  • kvaliteet ja haruldus
  • esitusviis

5. kogude hindamine

Postkaardikogud hindab filatelistide liidu tunnustatud žürii.

5.1. Punktiskaala

Piltpostkaardikogud hinnatakse järgmise punktijaotuse kohaselt:

Teema, kava ja käsitlus 40
Teadmised ja uurimused 30
Kvaliteet ja haruldus 20
Esitlus 10

5.2. Auhinnad

Auhinnad vastavad ülaltoodud lõigu 5.1. kohasele koondhindele. Medalid antakse järmiselt:

Medal Rahvuslik näitus Piirkondlik või klubinäitus
Kuld 85
Suur kullatud hõbe 80
Kullatud hõbe 75 70
Suur hõbe 70
Hõbe 65 60
Hõbetatud pronks 60 50
Pronks 50 40
Diplom 49 ja vähem 39 ja vähem

Postkaardikogule võidakse anda auhind või žürii õnnitlused

6. Lõpureeglid

Nende reeglite järgne hindamine ei anna õigust osaleda muu tasemega, kui punktis 1. märgitud võistlustel.

Soome filatelistide Liidu juhatus on heaks kiitnud need reeglid ja juhendid nende tõlgendamiseks 12.12.2006.

JUHEND REEGLITE TÕLGENDAMISEKS

1. Sissejuhatus

1.1. See reeglite tõlgendamise juhend on mõeldud toetama kohtunikke ja näitustel osalejaid ja ka praktilisteks juhisteks selles, kuidas postkaardiklassi reegleid tuleb kohandada.

1.2. Postkaardiklassi reeglid on need üldised printsiibid, mis määravad mida postkaardikogu peab sisaldama ja käsitlema ja ka kuidas see tuleb koostada ja esitada.

1.3. See reeglite tõlgendamise juhend ei vasta kõigile näituselosaleja esitatavatele küsimustele. Iga kogu hinnatakse selle enda tulemuste põhjal.

2. Piltpostikaardikogu määritlus

2.1. Näitusekogu

Postkaardikogu võidakse koostada maateaduslikule (topograafilisele) põhjale, näiteks vaateid mingist piirkonnast või alast. Sellele võib anda ka temaatilise sisu , kui postkaartidega illustreeritakse mingit erinähet (näiteks jõulu- ja uueaastakaardid), ümbrust (kaubandus, liiklus), sündmust (näit. uudisteemat) jne., või võtta teemaks fotograaf, kunstnik, kirjastaja jne..

2.2. Piltpostkaart

Kaardi pilt võib olla foto, joonis (ka käsitsi tehtud), või see võib olla ka nende kooslus.

Aadressijooni ei pea tingimata olema postis kulgenud või muul moel posti käsitletud kaartidel. Mittekulgenud /kasutamata, mõlemalt poolt aadressijoonteta kaarti ei liigitata piltpostkaardiks (liimitud/teibitud aadressitausta ei lubata).

Kulgenud/kasutatud postkaartidel ei pea tingimata olema postmarki või väärtustemplit. Muudegi tunnuste järgi võib näidata selle postiorganisatsiooni poolt käsitlemist (näiteks postkastist saadud piltpostkaart lunastusmärkusega). Pildiga tervipostkaardi võib liigitada piltpostkaardiks.

Posti eritempliga postkaart on posti poolt käsitletud, kuid kui sel puudub aadress, pole see postis kulgenud.

Frankeering ei pea vastama postikäsitluse aegsele postitariifile.

Piltpostkaardi materjal võib olla ka paber, kasetoht, nahk, plekk või midagi muud.

Piltpostkaart peab olema tugevuselt piisavalt paks ja jäik materjal, nii et see ei kahjustuks postikäsitluses.

Piltpostkaardi kuju võib olla suvaline.

3. Hindamisalused

3.1. Teema, kava ja käsitlus

Kogu pealkiri, ülesehituse ja käsitluse vahel peab olema selge ühtsus. Hindamisel võetakse arvesse see, kuidas näitusel osaleja on otsustanud esitada teema, siis kuidas ta on valinud postkaardid teema kujutamiseks ja kuidas ta on kasutanud materjali.

3.2. Teadmised ja uurimus

Teema ja kaartide tundmine eeldab uurimist, mis tuleb tuua esile neile kaartidele liituvate lühikeste tekstidega. Tekstid peaks sisaldama teemale olulist teavet ja need võivad sisaldada ka teavet fotograafist/kunstnikust. Teavet kaartide trükiviisist, tootmistehnikast ja kirjastajast võib esitada sobival moel. Piltpostkaardid peavad olema teema suhtes õieti valitud ja selgitavad tekstid veatud.

3.3. Kvaliteet ja haruldus

Kogus tuleb esitada parimat võimalikku saadaval olevat valitud teemat puudutavat kvaliteeti.Puuduvad või murdunud nurgad, rebendid jne. mõjutavad kvaliteeditaset , siiski tuleb võtta arvesse teatud mööndus vanemate kulgenud objektide osas. Sama kehtib ka vanemate postkaartide kohta, millel on kirjutust pildipoolel (enne kaheosalise aadressipoole kasutuselevõttu), niivõrd kui see tekst ei ole loomult liiga halb (tindiplekke, räpane jne). Piltpostkaartidest, mida ei ole välja andnud kirjastus, muuhulgas nn. tõelistest fotodest (millistest kasutatakse ka muid nimetusi) on üldiselt võetud üsna väiksed tiraažid ja need on seetõttu haruldasemad, kui kirjastuste poolt toodetud.

3.4. Esitus

Tekst peab olema maitsekas ja kaunilt paigutatud. Kogu üldmulje on oluline, samuti, et paigutus oleks elav. Tugevalt värvilisi näituselehti ei tule kasutada. Kaartide raamjooned võivad parandada muljet. Muid kujutusviise, nagu plaane, jooniseid jne., mis otseselt liituvad teemaga, võib kasutada; siiski mitte niipalju, et need jätavad varju postkaardid.

Vaata ka