Käina

Allikas: Filateelia.ee
Käina Majandusühisus ja postkontor 1925. Foto: Konstantin Kalamees (HKM Fp 820:9 F 3453, Hiiumaa Muuseum; sama pilt ka ERM Fk 461:62, Eesti Rahva Muuseum)
Käina Majandusühisus ja postkontor. Foto: Eerik Virnalt (Erich Wirnhoff) (HKM Fp 900:112 F 4477); Hiiumaa Muuseum
Käina sidejaoskonna sisevaade 1975 (HKM Fp 2414:3 F 11190); Hiiumaa Muuseum
Käina sõlmsidejaoskonna töötajad 1999 (HKM Fp 2414:2 F 11189); Hiiumaa Muuseum
Käina postkontor. 2016 september. Foto: Andrus Martin
Käina postkontor. 2016 september. Foto: Andrus Martin
Käina postipunkt. 2017. a. sügis Foto: Ivo Tarmisto

Keina posti-telegraafi jaoskond

15. aprillil 1902. aastal alustati postioperatsioonidega Käina vallavalitsuse juures. Käina nimetusena käibis tol ajal Keinis ning mõistagi laienes see nimetus ka postiasutusele. Palve Käinasse posti-telegraafi jaoskonna avamiseks rahuldati 1903. aasta algul ja selle teostamine pandi Woldemar Silin'i peale. Posti-telegraafi jaoskond tema juhtimisel avati 23. oktoobril 1903. aastal. Peale tema asusid ametisse postiljon ja koristaja. W. Silini küllalt pikk ametiaeg Käinas sai otsa 1911. aastal, mil ta Mõisakülasse ümber paigutati. Järgmine jaoskonna ülem Karl Eilau Jõgevalt nimetati ametisse 1. detsembrist 1911. aastast.

Posti-telegraafi jaoskond asus Hugo Holbergi majas, mis hiljem kuulus Käina Majandusühisusele. Algul oli posti kasutuses ametruum ja ülema korter maja ühes otsas alumisel korrusel, kuna postiljoni ja koristaja korterid asusid teisel korrusel. Karl Eilau ülemaks olemise ajal läks terve maja posti kätte. Nii laienes ülema korter ning alumise korruse teise otsa mahtus koos ametiruumiga veel ka ametniku korter. Hiljem saadi juurde veel teinegi ametniku koht.

1915. aasta 26. aprillist sai Käina taas uue ülema -- Julian Trulli Riia Posti-Telegraafi Ringkonnavalitsusest, kes pidas seda ametit lühikest aega. Juba 11. veebruaril 1916. aastal asus ajutiselt ülema kohuseid täitma Aleksei Lempuu. Julian Trull siirdus Orissaarde, et vahetada teenistuskoht sealse ülema Mihkel Lauriga. Alustanud õpilasena 1909. a. postiteenistust Kärdlas ja teenides vahepeal paljudes asutustes nii Eestis kui kaugemalgi, jõudis M. Lauri nüüd taas Hiiumaale ning asus Keina jaoskonda juhtima 24. veebruaril 1916. aastal. Ametnik Marta Sakkeus ja postiljon Villem Tulp jäid kahekesi Keinasse toimetama posti lihtoperatsioone, kui 1917. a. septembri viimastel päevadel postijaoskonna ülejäänud koosseis sakslaste tulekul Hiiumaalt evakueeriti.

Postivahetust mandriga korraldati Kärdla posti-telegraafi jaoskonna poolt. Käina posti-telegraafi jaoskonna avamise järel sinna minevad ja sealt tulevad postikotid vahetati Keina postivedajaga Heltermaal. Käinasse suundus ka sõja ajal avatud Emmaste ning Lello/Tamarino post.

Keina posti-telegraafi-telefoni kontor

Pärast sakslaste lahkumist asuti Eestis looma kõiki iseseisvale riigile omaseid asutusi, sealhulgas ka posti-, telegraafi ja telefoniasutusi. Hiiumaale saadeti teedeministri F. Petersoni allkirjaga Ajutise Valitsuse volitustega nr. 185 instruktor Mihhail Saveljev (hiljem Savendi) koos Peeter Schütsiga. Posti ja telegraafi taastamisega alustati Käinas. 2. detsembril 1918. aastal koostas M. Saveljev postijaoskonna ülevõtmise akti. Kohalike postitöötajatena kirjutasid sellele alla Anton Pada (hiljem Heinso) ja Marta Sakkeus. Riigiarhiivis säilinud aktist võib lugeda, et ülevõetav koosnes peamiselt postjaoskonna sisustusest: võre, lett, rauast rahakapp, 2 puust kappi, kantselei laud, neli tooli , kaal ja vihtide kogu. Akti lõppu on lisatud: "Teadete järgi kõik muud asjad olla rahva poolt laiali viidud. Said sammud astutud, et laiali viidud asjad saaksid tagasi toodud" Mis varadele vihjati ning kuidas nende tagasitoomisega jäi -- arhiividokumentidest ei selgu. Aga eks võimu vaheaegadel kipu taolisi asju ikka juhtuma.

Postijaoskonna juhataja kohuseid asus täitma Anton Pada, ametnikuks Marta Sakkeus, postiljoniks Villem Tulp, sulaseks Priidu Elson. Postijaoskond asus kaupmees Hugo Holmbergi majas ning omanik oli valmis ruume endistel tingimustel (400 marka aastas) edasi rentima. Käina valla nõukogu otsustaski 19.02.1919 postijaoskonna ruumide rendikulu katta. Järgmiseks kiiresti lahendust vajavaks küsimuseks oli postiveo korraldamine. Käina ja Heltermaa vahel hakkas algul kolm korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev, reede) posti vedama Andrus Nõmmerga hinnaga 20 marka edasi-tagasi reis. Seda hinda peeti kalliks ning hakati otsima odavamat võimalust. Leiti, et kõige otstarbekam oleks postivedu Heltermaalt korraldada ühiselt Emmastega. Käina valla nõukogu 19.02.1919 ja Emmaste valla nõukogu 12.03.1919 otsustasidki korraldada ühise postiveo 2 korda nädalas Emmaste - Käina - Heltermaa - Käina - Emmaste hinnaga 1450 marka aastas, millest Käina vald tasus 700 marka ning Emmaste vald ülejäänu. Posti hakkasid vedama Johan Sool ja Aleksei Lõhmus.

Iseloomustamaks tolleaegse postiasutuse rahakäivet tutvustan põgusalt Riigiarhiivis säilitatavat "Keina Kassaraamatut 2.12.1918 - 1.01.1919." Esimesel tööpäeval, 3.12.1918 on "postimaksu kirjade eest sisse tulnud" 1 mark 15 penni, 4.12 -- 1 mark 20 penni, 5.12 -- 80 penni jne. Vaid järgneva detsembrikuu kolmel päeval -- 14., 15. ja 25. pole laekunud pennigi. Kuu suurim päevane sissetulek laekub 30.12 -- 4 marka ja 40 penni ning Keina jaoskonna kogu detsembrikuine sissetulek on 35 marka ja 15 penni. Võrdluseks tuleks nimetada, et riigisisese postkaardi saatmine maksis tol ajal 5 penni ja kuni 15 grammi kaaluva lihtkirja saatmine 15 penni.

Taasavatud Keina jaoskonnas morse telegraafiaparaati esialgu polnud. Küll aga oli telefoniühendus Kärdlaga ning selle kaudu anti vajadusel edasi ka telegrammid. Kuna Vabariigi Valitsuse 30.01.1920. a. määrusega kaotati 6. klassi postiasutused, siis alates 1.02.1920 oli Keina V klassi postkontor. Sama aasta kevadel, täpsemalt 18.04.1920 kell 8:50 avati Keina kontoris ka telegraafiühendus.

16.06.1921 annab Anton Pada Keina posti-telegrafi-telefoni kontori üle uuele juhile, kelleks saab Eduard Tammik. kes on selles ametis kuni 01.10.1927. Uueks postkontori ülemaks sai Kristian Leisberg (Tasamäe).

1925. aastal võeti Kärdla - Keina ühenduselt morse telegraafiaparaadid maha ja telegramme hakati vahetama telefoni teel.

Eduard Tammik on postkontori ülem kuni 01.10.1927. Uueks postkontori ülemaks sai Kristian Leisberg (Tasamäe). 4. oktoobril 1939. aastal paigutatakse Kristian Tasamäe ümber ametnikuks Haapsalu postkontori ja sel kohal varem töötanud Paul Elberist saab Keina posti-telegraafi-telefoni kontori uus ülem kuni 1941. aasta juuli alguseni ja jätkas pärast mõnekuulist vaheaega alates 24. oktoobrist. Vahepeal täitis ülema kohustusi Konstantin Kane.

Käina posti-telegraafi-telefoni kontor

Alates 1. maist 1931 muudeti Keina senisest V klassi kontorist IV klassi posti-telegraafi-telefoni kontoriks. 1934. aasta juunis muudeti postkontori nime senine Keina asemele sai Käina. Nimemuutust põhjendati vahel esinenud postisaadetiste valesihitamistega, kuna Keina ja Keila nimed olevat liiga sarnased. Pealegi olevat Käina rahvapärasem nimi.

Käina sidejaoskond

Käina sõlmsidejaoskond

Käina sõlmsidejaoskonna koosseisu kuulusid lisaks Käinale veel Emmaste, Jausa, Nurste ja Ühtri sidejaoskonnad ning Kassari postipunkt.

Käina postkontor

Hiiu mnt 7, Käina, 92191 Hiiumaa.

Kaina100.jpg

13. novembrist kuni 2. detsembrini kasutati Käina postkontorist väljuvatel postisaadetistel kõrvaltemplit seoses postkontori 100 aasta juubeliga. Templi kujundas Postimuuseumilt saadud pildi põhjal Haapsalu Peapostkontori kunstnik Pilvi Kangro.

Alates 28.02.2017 suletud.[1]

Käina postipunkt

Hiiu mnt 13, Käina, 92194 Hiiumaa.

Avatud alates 28.02.2017.[2] kaupluses "Küti Äri".

Postitemplid

Kalendertemplid tekstiga CCCP

Kalendertemplid tekstiga EESTI

30mm, ümbergraveeritud

  • KÄINA a : 09.12.1991 - ?
  • KÄINA b : 09.12.1991 - ?

24mm

  • KÄINA a : 07.02.1995 - ? (EP andmetel 08.06.1996 - 28.06.2004)
  • KÄINA b : 23.09.1996 - 15.07.2005

Kalendertemplid tekstiga AS EESTI POST

  • KÄINA a : 28.06.2004 - 25.02.2016 >> foorum
  • KÄINA b : 15.07.2005 - 25.02.2016

Viited

  1. Eesti Posti veeb 19.02.2017
  2. Eesti Posti veeb 19.02.2017

Kirjandus

Vaata ka

Päring artikliviidete andmebaasi

Välislingid